Naabriga on probleemid?

Inimestel on igaühel õigus vabale eneseteostusele. See on asja üks külg, mida väljendab Põhiseadus.. Keegi ei tohi kasutada oma omandit avalike huvide vastaselt. Ka seda ütleb Põhiseadus. Kui inimesed elavad tihedasti üksteise kõrval, on vastandlike huvide ja õiguste tasakaalustamine alatasa probleemiks. Oluline on siin tähele panna järgmist:

Isik ei tohi kasutada oma vara, sealhulgas oma kinnisasja nii, et see oluliselt takistaks teisel oma (kinnis)asja kasutada. Ühelgi naabril ei ole õigust Teie rõdule oma rõdult solki valada või prahti puistata; teie aiast aiavilja varastada või teie loata ja teadmata asju laenata; Teie aknaid mudaga määrida; Teie elektrikorke välja keerata; lasta Teid terroriseerida oma lastel või olulisel määral Teie öörahu rikkuda valju müraga, ereda valgusega või muul viisil. Samas peate aga Teiegi aru saama, et kõrvalkorteris toimuv elutegevus tekitab tahes-tahtmata helisid ning aeg-ajalt juhtub igaühe kodus erakorralisi olukordi, mis ka öösel nõuavad tavapärasemast valjemat tegutsemist.

Kui aga Teie kannatus on katkenud, võiks soovitada järgmist tegevuskava.

1. Rääkige probleemist naabri endaga. Kui Te pole naabrit otse kuritöölt tabanud, ärge teda otse süüdistage – peate temaga koos edasi elama ja tüli ei ole kellegi huvides. Lihtsalt andke teada, et olete oma õiguste rikkumist märganud ning ei ole sellega nõus.

2. Kui rikkumine jätkub ja olete päris veendunud, et süüdlaseks on naaber, saatke naabrile kiri, millest hoidke alles koopia. Teatage, et rikkumised on Teile teada ja peavad lõppema. Märkige, mida kavatsete edasi teha – naabri kohtusse kaevata või politseisse teatada või veel midagi muud ette võtta. On rikkumisest jälgi maha jäänud (lõhutud asi, rämpsukuhi rõdul vmt), tehke olukorrast fotosid ja hoidke need alles, et Teil oleks hiljem võimalik korduvaid rikkumisi tõendada. Arvestage, et kirja saamisel võib naaber teha üht kolmest: solvub, sest ei tunne end milleski süüdi olevat; lõpetab rikkumised, sest hakkas kartma (sai aru); kuulutab Teile sõja.

3. Rikkumised ei lõpe? Tehke oma ähvardus teoks – kaevake naabri peale, kuhu vaja. Rahurikkumiste, vandaalitsemise või varguste puhul võib kutsuda politsei. Asjaõigusseadus annab igaühele õiguse jõuga, hädakaitse piire ületamata, ajada minema kinnisasjale ebaseaduslikult sisenenud isikud ning varga käest ära võtta varastatud asi. Pidage nõu juristiga ning esitage hagiavaldus kohtusse, nõudes rikkumiste lõpetamist, uutest rikkumistest hoidumist ja kahjude hüvitamist. Naaber varastab Teie elektrit? Elektrimüügiga tegelev ettevõte on sellisest asjast vägagi huvitatud. Kas kuulab keegi pealt Teie telefoni ja avab Teie kirju veel enne, kui Te nad postkastist tuppa toote? Ebaseaduslik jälitustegevus on kuritegu ja selle eest võidakse karistada vangistusega. Naaber ajab öösiti mingit äri, mis valgust ja seadust kardab? Aga kas ta sellest ärist saadud tulu pealt tulumaksu maksab? Maksuamet tahaks kindlasti teada… Kauplustel peab olema tegevusluba ja kauplemisluba, toitlustusasutustel peab olema tervisekaitseinspektsiooni heakskiit. Teatage ebaseaduslikust tegevusest riigiametitesse või kohalikule omavalitsusele. Otsustasite kohtu ja tsiviilhagi kasuks? Hoolitsege, et kohtuvaidluse puhuks oleks Teil piisavalt mitmesuguseid tõendeid, millega rikkumist ja sellega tekitatud kahju ulatust tõendada. Koguge neid tõendeid järjekindlalt. Miks ei tohiks kätte maksta ja teha naabrile tagasi kõike seda, mida tema Teile on teinud? Aga seepärast, et

1. Naaber ei pruugigi olla isik, kes teie õigusi rikub

2. Kättemaksuaktsioone läbi viies olete saanud samasuguseks õiguserikkujaks nagu on Teie naabergi ning võite saada karistada kõikide rikkumiste eest, mida toime panete. Küll Teie naabergi teab, kuhu kaevata.

Sõjad lõpevad rahulepinguga või ühe sõdiva poole hävinguga. Kättemaksuaktsioonidesse asudes olete rahu veelgi kaugemale lükanud.

Riigiportaal