Terry, sinu kontseptsioon huvitab mind vähe. Pigem see ärritab mind. Tegelikult mind ärritab üldse, kui sa mingeid mõttetuid kommentaare teed. Ma ei saa sinna midagi parata. Mina ei käi ja ei kommenteeri sinu blogi. Ma isegi ei loe su blogi. Nii et palun sind siiralt – kui sul midagi ütelda pole siis ära palun ütle. Sest püüa palun aru saada, vastupidiselt sinule ei ole mul enam ammu soovi teiste ellu sekkuda ega oma nina igale poole toppida. Eriti vähe huvitavad mind mingite teismeliste väikeste tüdrukute elud. Ma olen sellest ka varem rääkinud. Samuti olen ma oma blogis ka varem kirjutanud ning rääkinud sellest, kui vähe ma teiste blogisid loen.
Huuhhh. Nüüd sai see siis öeldud.
Ja teised ei tule minuga riidlema, et ma väikse Terryga kuri olen. Püüdke mõista, et kui te hakkate sama lollust kirjutama, siis ütlen ma teile seda sama.
Suurima tänulikkusega,
Milady Verity
Küll on alles sõjakas!
Sõnavabadusest oled kuulnud? Kõik võivad oma sõna sekka öelda (isegi Terry). Eriti selgelt väljendub see internetis, sest siin ei anna valede sõnade eest eriti füüsilisi tagajärgi tekitada. Isegi vaimsetega läheb pisut raskeks.
Täpselt samamoodi nagu sina ütled inimestele, et nad ei pea sinu blogi lugema, võiks sa endale öelda, et sa ei pea teiste kommentaare lugema.
Võta asja rahulikult, elu on lill
Noh¸ Sander¸ siin mina liituksin pigem Mialeega. Tema otsustab¸ mida ta siin¸ enda blogis¸ kuulata tahab ja mida mitte¸ sõltumata sellest kellega tegu on ja kuivõrd vabaks nad enda mõttete väljendamist siin peavad. Blogi on inimese personaalomand ning pean täiesti mõistlikuks üleskutseid selle “reostamise” vastu teha. Kus veel kui mitte blogis kritiseerida teiste ketserlikke lisandeid sinu enda mõttetele? Nõustun koha pealt¸ et vihane reaktsioon ei muuda tavaliselt midagi paremaks¸ aga siin jäi asi minu arvates sündsuse piiridesse. Kui kommentaarid hakkavad liialt segama¸ võib nad ju ka alati välja lülitada…
BTW¸ sõnavabadus on ülehinnatud.
Selliste väljaütlemiste vastu olen mina küll. See õõnestab. Kujuta ette, kui kõik nii teeks, et siit-sealt blogidest loed jälle, kuidas keegi sulle isiklikus plaanis halvasti ütleb.
*Nüüd kujutle*
Blogi on avalik koht, s.o. seal öeldud sõnad on mõnes mõttes suurema kaaluga. Isikliku elu naginate puhul aitab otsene ütlemine. Ja natuke ehk paremate sõbrannadele ka rääkida. Kui tõde on sinu poolel on kõik korras.
Samas noh, eks tema valis relvad, aga blogitrollide puhul olen pidanud kõige mõttekamaks nad lihtsalt ära blokkida-kustutada.
Kusjuures mul endalgi oli ühe anonüümse sõimlejaga probleem. Põhjuseks oli see, et ma ühe sõbraga läbi käisin tihedalt. Aga siis ma sain teada, et see troll töötab (&postitab) Webmedias… ja see oleks nagu mulle mastirida ässaneliku vastu kätte tulnud. Aga ma jätsin selle nii, kuna troll jäi vait.
No, Mialee, nüüd loen seda posti ja ütlen siiralt ja naeratusega – mine perse!
See on ajuvaba, JÄLLE!, mida sa teed!
Ma ei viitsi isegi enam seletada, seega ma eeldan, et su enda vähese autunde pärast kustutad need kaks posti ära või sa näitad maailmale, milline kretiin sa järjekordselt oled.
Sa üle oma pseudojamast.
yyyy….riion tuleb jälle oma pettunud sarkasmiga kohale…irw….saa yle. Sinu kirjutusviisi juures tuleb kahjuks välja see, et su enda autunne on väga minimaalne, muidu sa nii ei sõimleks. mingi viisakus võiks ju olla.