Eelmisele postile…
Friday, May 16, 2008 by Mialee
Ma jõudsin täna veel ühele arusaamisele. Ikka nende samade suhete kohapealt. Mul on vaja moraalset ja vaimset tuge. Ma vajan turvatunnet. Ma vajan tunnet, et maailmas on olemas minujaoks koht. Ma vajan teadmist, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, mind kuulataks ära.
Ehk tuleb see sellest, et seda kõike ei suutnud mu vanemad mulle pakkuda. Nad küll armastasid mind, kuid kuulasid harva. Ent ehk tuleb see sellest, et see on loomulik. Kes meist ei tahaks ennast turvaliselt tunda?
Praegu on kaks inimest, kes suudavad minus seda turvatunnet tekitada. Ma ei kujutaks ette, mis oleks elu ilma nendeta. Neist mõlemiga suhtlen ma tegelikult ääretult harva ent siiski. Ma tean, et nad on alati mu jaoks olemas. Või vähemasti ma ise usun seda, sest senini pole nad vastupidist tõestanud.
Ma tahan neid tänada. Ma ei maini nimesid, sest arvestades poolt minu blogilugejaskonda, tahan ma säästa ennast ja ka neid võimalikust ilkumisest.
Teie,
Liisa- Mialee
Pilt siit.