Minul ja Danil on au teile teatada, et meie postapokalüptilisele sünnipäevalarbile on valmimas järg:
Terra Incognita
9- 10 Juuli 2008Jägalas
Mängumaks: 25.-
Intro:
Kolme aasta eest(2012,17.10), ühel ilusal talvisel novembrihommikul, ei olnud enam Tallinnat, Pärnut, Tartut, Narvat ega Kohtla-Järvet. Polnud ka elektrit ega mingit infot.
Sel hommikul kolm aastat tagasi, mil tulevik hävis, oli tsivilisatsioonil ehk veel lootust. Aga siis tuli Haigus. Allesjäänud linnad tühjenesid paari nädala jooksul elusatest inimestest ja saabus kaos, mis püsib tänini. Võibolla neil vedas. Ellujäänute jaoks muutus iga päev võitluseks oma elu eest, võitluseks Haiguse, nälja, rottide, metsikute koerte ning teiste inimestega.
Ja paistis, et ka loodus oli kõigi vastu. Ilmad muutusid segaseks. Paistis, et loodus ei suuda otsustada, mis toimub. Ühel päeval paistis päike ja oli kohutava palavus, järgmisel oli tunne, et peagi saabub talv ning ülejärgmisel oli talv juba saabunud. Kohutavad tormid, mis peksid maatasa aakreid metsa ja millele järgnes suur põud. Paduvihmad, mis panid paari tunniga jõed oma sängidest tõusma, ning jalgpallisuurused raheterad polnud väga suur ime. Meri tõuseb vaikselt, otsekui hiilides, üle kallaste, võibolla kavatsedes uputada kogu maa.
****
On aasta 2015. On november. Väljas valitsevad juba pikemat aega soojad ilmad. Neli kuud tagasi ei paistnud veel lootustki olevat paremateks ilmadeks kuid nüüd…
Pärast seda kui teatud asjade mõjul ja kokkulangemisel sooritasid nii mitmedki inimesed rituaale eesmärgiga päästa maailm, muutus midagi väga trastiliselt. Mis täpselt juhtus, seda ei tea nad isegi. Kaks päeva ja kaks ööd oli pime. Vähemalt nii on nüüdseks kokku lepitud, sest ajaarvamine oli juba enne seda keerukas. Kui lõpuks koitis päev ei olnud paljud neist enam seal, kus nad seda riitust teinud olid, kuid nad olid enamasti koos. See päev oli üllatavalt soe. Taevas oli selge ja sinine – sellist asja ei olnud nähtud maailma lõpust saadik. Ilm oli alati olnud kas pilves või siis taevas häguselt hall või punakas. Ka järgnevad päeva olid soojad ja ilusad. Vahepeal sadas kosutavat vihma ja siin seal hakkas võrsuma rohi.
Kui nüüd vaid oleks vilja või midagi muud, mida kasvatada.
Ilmad püsivad ilusad ja suvised. Paljudele meenub aeg enne hävingut. Keegi ei tea ikka veel täpselt, mis juhtus. Levivad kuuldused nagu oleks Hiina alles. Kuigi tõendada seda keegi otseselt ei saa, sest keegi pole sinna pääsenud.
Kristlased on aktiivsemad kui kunagi varem, nad kardavad üha enam, et Antikristus tõstab pead ja hävitab kõik. Kuid Antikristusest ei ole juba üle mitme kuu märkigi olnud. Tema järglased on küll mõneti pahandusi tekitanud aga see on juba harjumuspäraseks saanud.
Koerad tunduvad olevat vihasemad ja intelligentsemad kui varem. Aga see vaid tundub nii. Muidu murravad nad nii nagu varem.
Haigusesse on haigestumas üha vähem inimesi. Kas tõesti oli riitustest abi? Seda ei osata endiselt aimatagi. Lootus on taastumas, kuid kui varsti midagi kasvatada ei ole võimalik, siis ei ole enam lootust, mida taastada.
Drastiline on see sõna:P
Ooooo… Ooooo.. oo… käpp olen!
Nunuh, uustulnukaid ka võtate?