Ma ei tea endiselt veel kogu Tartut aga kas see ongi nii oluline. Igavene avastamiserõõm on imeline. Mul on tunne nagu oleksin ma Tartus elanud kogu oma elu. Ometigi olen ma püsivalt Tartus elanud möödunud aasta detsembri algusest. Enne seda elasin ma Tallinnas.
—
Elukohad:
1989märts-1991suvi
Sünnist kuni teise eluaastani elasime me Mustamäel vanaisaga ühes korteris. See oli väike ja kahetoaline ja see oli vist neljas või viies korrus. Ning ma mäletan, et selle uks jäi täpselt trepi vasta, ehk siis kui trepist ülesse tulla, siis oli kohe meie uks. Ma mäletan, kuidas seinte alumistes äärtes olid praod ja kuidas ema kuldkett sinna kukkus. Suuretõenäosusega said selle endale alumised naabrid. Ma mäletan ka veel seda, kuidas me vennaga piparkooke tegime. Vanaisa pidi meid valvama, sest vanemad olid tööl aga vanaisa jäi magama ja siis me kasutasime võimalust köögis tegutseda vabalt. See oli kuskil jõulude ajal ‘90ndal aastal. Ma olin aasta ja kaheksa kuune vend oli poole aastane. Ma mäletan, et kui ema koju jõudis oli köök jahune ja kaneeline ja piprane. Ja me saime kole kõvasti pragada.
1991suvi-2006, 20märts
Kui me Kadrioru korterisse kolisime olin ma mõned kuud juba kahene olnud ja ma tean et mu vend oli üheseks saanud. See oli suur korter. Seal oli kolm tuba, millest me alguses kasutasime ainult kahte. Ma mäletan, et esimene asi, mis me sealt korterist vennaga leidsime olid kummist känguru ja mingi elevandilaadne loom.
Ma mäletan kuidas ‘95ndal aastal saime me uue suure kapi, mida isa pani ülesse Vabariigi aastapäeval, sest telekast näidati aastapäeva paraadi, kuhu me ei läinud, sest noh isa pani kappi ülesse.
Eks selle kohaga ole veel palju igasuguseid mälestusi, mida ma aga ajakokkuhoiu ja oma laiskuse mõttes siia kirjutama ei hakka.
Ära kolisin ma sealt üksinda. Põhjuseks minu kümnenda klassi pooleli jäämine ja lahkarvamused vanematega.
2006, 20märts- 2006, 20aprill
Elasin ma Keilas Meelise juures. Sellest ei ole eriti midagi rääkida. See oli arvatavasti üks piiratuimaid aegu mu elus. Mitte et mul midagi halba Meelise kohta ütelda oleks. Paremat sõpra tol hetkel oleks olnud raske tahta.
2006, 20aprill- 2006, 20juuni
Ma just praegu taipasin, et kõik kolimised keerlevad kuupäeva 20 ümber. Naljakas. Aga tagasi teemasse. Selle perioodi elasin ma Kristiines Jako juures. Järjekordne suurepärane sõber imeliste vanematega. Jako vanemad peaaegu et lapsendasid mind. See oli tore periood. Piisavalt vabadust ja ma sain rahus tööl käia.
2006, 20juuni- 2007, 1detsember
Elasin ma taaskord Kadriorus, mitte kaugel oma perest. Üürisime Katriniga koos korterit Vilmsi ja Raua tänava nurgal, teisel korrusel. Polnud küll nüüd, kes teab kui suur luksus aga just selline vaba ja boheemlaslik korter. Ärakolimise põhjus oli lõppev üürileping, lahkukasvamine ja rahalised probleemid.
2007, 1detsember- 2008, jaanuari keskpaik
Elasin ma Goblini kapis ja lõpuks Tartus. See kapis elamine tähendas seda, et ma käisin ennast tema juures pesemas ja sain oma riideid kapis hoida ning mõnikord ma ka ööbisin seal kuigi ma oüüdsin seda võimalikult vähe teha. Enamasti ööbisin ma Urus või Dani ühikas.
2008, jaanuari algus- tänini
Nüüd elan ma Narva mnt. 89 ühikas, kolmandal korrusel. Endiselt Tartus. Enesega äärtetult rahul ja peaaegu, et õnnelik. Ja varsti peaksime me saama üürida maja Herne ja Piiri tänava nurgal.
—
Tartu on siiski kõige kõige kõige kõige imelisem koht mida ma tean. Piisavalt tsivilisatsiooni ja samas vaikust ja rahulikkust. Tallinnaga ei anna võrreldagi.
Tartu on Tartu on Tartu.
ma muide avastasin ka hiljuti, et tartut saab kõige paremini iseloomustada sõnaga “tartu”.
nummi ju
Heh, armas. Tartu vastu saab ainult Tartu.
jah. tartu ON parim. just nendel põhjustel.
kui saaks tagasi eestisse… ja tartusse
ühel päeval saan ka!