Hommikul helises äratuskell. Mõtlesin, et peaks tõusma. Näe Dani oligi juba ülesse tõusnud. Oli vaja Tallinnasse hääletada ja rahumeelsele meeleavaldusele Politseiriigi vastu minna. Näed sa siis. Mõtlesin, et magan veel viis minutikest. Sellest viiest sai küll kümme aga hullu ei olnud – varu oli selle jaoks jäätud. Kümne minuti möödudes otsustasin, et nüüd tõusen püsti. Aga minu organism arvas teisiti. Pärast nelja või viite ebaõnnestunud katset püsti tõusta, sain ma kuidagi püsti ja taarusin toolidele toetades riiuli juurde, et võtta sisse hunnikutes ravimeid. Ei teinud olemist paremaks. Pärast pooletunnist vaevalist tuikumist, pidevalt kuhugi end toetades ja võideldes kaduva pildiga silme ees, sain ma ennast riidesse ent jõudsin siiski lõpuks otsusele, et kui just nähtamatu sein minu kõrval pidevalt kaasas ei käi, kuhu ma toetuda saaksin, siis ei tule kõne allagi minu hääletamine Tallinnasse. Kahju oli. Siiralt. Ja siis tuli taaskord see jälestustunne iseenese vastu – miks kuradi pärast ma nii haige küll olen. Oh jah. Me ei vali seda, kes me oleme. Ent siiski ei salli ma seda, et ma nõrk olen. Igaljuhul läks Dani õe õppikuid TÜ peahoonesse ära viima ja pärast seda hääletama.
Pool tundi hiljem oksendasin ma verd. Leidsin, et oleks vist parem haiglasse minna. Sain mõned süstid ja verd. Istusin üksi mingis väikeses valges palatis ja aknast välja vaadates nägin ma sinist taevast ja säravad päikest. Kurb oli sel ilusal päeval toas istuda. Eriti veel haiglas. Vähemasti lasti mind kella viie ajal välja, ei pidanudki seekord nädalavahetust haiglas veetma, ja ma sain sööma minna.
Edasi ei ole enam oluline.
Oluline on see, et ma elan endiselt ja ma tahaksin valuvaigisteid võtta, sest mul on nii valus aga see ei oleks eriti hea variant, sest kõik ülejäänud asjad ei taha valuvaigistavate asjadega eriti meelsasti koostööd teha.
Näete, umbrohi ei hävine. Tee temaga, mis tahad. Ikka elab. Ja veel millises õndsas ja väetavas sõnnikuhunnikus pealekauba.
-
Kell on 3.36
-
Nutma ajab. Ma olen nõrk. Haigestunud, kes teab mitmesse haigusesse. Tahaks karjuda, et see ei ole aus, et miks mina. Aga samas. Mida kuradit ma vingun, elu läheb ikka edasi ja vingumine ei tee asja paremaks, nagu ka liigne lootmine mitte. Päris huvitabki kedagi see, mis me ütleme või teeme. Lõppkokkuvõttes on nii kui nii kõigil ükskõik. Pealegi viimaks sureme kõik ära.
-
Jah.
No tegelt mulle, kes ma olen siin mõnesaja hea kilomeetri kaugusel arvutiekraani taga, ega tea üldse, kas ma sinuga eladeski päriselus kokku olen saanud (ülima tõenäosusega mitte), on lühikese ajaga küll päris oluliseks saanud, et sa seal kusagil ikka olemas oleks. Su mõtted on kohe sellised, et tahaks neid ikka veel ja veel lugeda.
Sestap: ära nüüd ikka päris ära surema hakka, ole pigem elus:) See, mida sa ütled ja teed, huvitab küll. Ikka huvitab.
Ma soovin ja loodan, et saad ruttu terveks ja et organismi taltsutamine edaspidi kergemalt kulgeb. Ja tuletan meelde inglise vanasõna pilveservast ja silver liningust. Ehk lohutab sind, et kui sul on parasjagu raske, siis võib olla täiesti ootamatuid inimesi, kes su peale mõtlevad (ega see mõtlemine nüüd iseenesest kedagi tervemaks ja õnnelikumaks tee, aga siiski).
Jõudu! Saa terveks!
Kallis Mialee, kui ma saaks, siis teeksin sul olemise paremaks. Ausõna. Hoobilt. Aga ma olen Tallinnas ja ei oska sind aidata pealekauba.
Tubli oled sa siiski, et vastu pead, ehkki – mis sul ikka muud üle jääb, eksole. Elu tahab, et sa teda elaksid ja seda sa teedki. Valutab siis või mitte. Me oleme sellest rääkinud ka, nagu sa ehk mäletad.
Kas sa Disperini oled võtnud? Ega see eriti ei mõju (migreen, halleluuja), aga vähemalt lõhnab vahvalt magneesiumoksiidi järele. Vähemalt ma arvan nii, kuna see atsetüülsalitsüülhape, mis seal peidus on, sellega puhverdatud on. Lõhna pärast võtangi neid.
Ei, tegelikult koos selle arsti poolt välja kirjutatud asjaga mulle isegi mõjub. Aga ma ei tea, kuidas see küll sinu postitusega haakub.
Katsu ikka tubli olla. Kui me peaks kunagi jälle teineteisele piisavalt lähedale sattuma, et kallistada, siis ma teen seda. Toon sulle midagi head ka. Tellimusi võtan vastu argipäeviti 8:00-22:00, nädalavahetustel 11:00-22:00. Kingin sulle hiliseks jõulukingiks näiteks viinerit.